Juba 1 kuu?!
Heihei, back again. Kannatan tugeva unepuuduse all, pole hullu. At least olen positiivne ja elan veel stressivaba elu :D *juba mind ennast häirib see, et ma olen hakanud inglise-eesti segu siia kirjutama, aga teen oma parima, et end tagasi hoida*
See postitus tuleb kaunispikk, nii et haarake varakult popkorni järele, ma üritan nüüd kõik korraga ära rääkida. (Sisaldab väga palju imelikke funfacte, mis võibolla lugedes nii funid ei tundu)
Iseenda arust elan päris suure linna lähedal, kuid Saksamaa mõistes on see ikka paras maakoht (Lemgos elab 40 000 inimest). See on üks imeilus hansalinn, nii et meenutab Tallinna vanalinna ning 90% linnatänavatest on väga kitsad ja ühesuunalised. Parkimiskohti on meeletult vähe, aga eraparklad ei maksa siin peaaegu midagi. Ja sakslased vist ei oska tuledega sõita, sest päevasel ajal pole ühelgi vanemal autol tulesid peal.
Aga tegelikult elan hoopis Lemgo ühes ?eeslinnas? Kirchheide-s. Asume keset põlde ja metsi ning siit avaneb imeline vaade kilomeetrite kaugusele, paljud talud on loomadega ja lambaid/hobuseid on igalpool!! (Hobune - Pferd, selle sõna välja hääldamine võttis mul umbes 4 päeva...)
Suhteliselt naljakas on mulle see, et kõik teavad oma naabruskonnas kõiki. Sõbrad, tuttavad tulevad lihtsalt ukse taha, istuvad pererahvaga maha ja joovad õlut/kohvi. Kuskil pool tundi. Ja selline asi kordub erinevate inimestega päevas 2/3 korda, nädalavahetusel ehk rohkemgi.
Minu pere on supertore, nende inglise keel ja minu saksa keel on selle 4 nädalaga, mil ma peres olen olnud, väga palju paranenud. Vanemate ja vanavanematega saan väga hästi läbi ja õnneks meeldin ma oma õdedele ka *olen kõige tahetum mängukaaslane ja uhke selle üle*
Minu pere - nagu tüüpiline eesti pere, ema range, aga hea sõber, isa natuke totaka huumorimeelega. Ainult positiivne! Ka siin peres on palju kirjutamata reegleid (nagu YFU seminaril räägiti ja nagu igas peres on), zum Beispiel *näiteks* tuleb kõikide tubade uksed alati kinni hoida. Ja aknaid ei tasu ka lahti hoida, sest siin pidavat rusikasuurused mustad ämblikud olema. (Õnneks! Ma pole veel ühtegi näinud) (update - nägin, ja rohkem ei taha näha ugh) *hoiab järgmised 10 kuud oma akna kinni*
Toidu osas niipalju, et mul on tunne, et ma otseses mõttes veeren tagasi Eestisse. Ütlesin neile kunagi ammu Messengeri chatis, et me ei söö kodus väga võileibu. Ja nad mäletasid seda! Mul ei ole olnud ühtegi päeva, kus mul ei oleks olnud võimalust 3 korda päevas sooja toitu saada. Õhtuti kui sööme perega koos, siis võtame enne söögiga alustamist kõik käest kinni ja minu 3-aastane õde laulab: "Piip-piip-piip, wir haben (uns) alle Lieb, Guten Appetit!" Vanavanemate juures süües on ka ühe korra söögipalvet loetud. Alati, kui pakutakse midagi uut ja seda proovides see mind ei isuta, on mu pere sellega täiesti okei. (Näitena - siin süüakse klimpe nagu kartuleid, pole minu teema) (Ja šnitslid on popid!)
Samuti, nüüd kooliõhtutel kui ma üritan midagi oma 11.klassi?! matemaatikast või füüsikast aru saada, toob ema mulle tuppa kausitäie tumedat šokolaadi või muud magust ja klaasi õunamahla/pudeli vett. Niiiii mõnuus!! :)
Ja nad mõistavad seda, kui mul mõnikord veidi kehvem tuju on ja lõbustavad mind siis, nad lubavad mul magada nii palju kui ma vajan/tahan (ja seda ma teen palju!). Ühesõnaga, kodus on väga tore olla. Ja saksa keel on ka mõnusaks muutunud, enam ei väsita nii hullult ja kui muusika kuulamine ära tüütab, siis panen telekast RTLi peale. Saksa keel on ilus keel! Iga laupäev vaatame emaga Saksa talendishowd ja sööme pitsat/küpsiseid/muud head paremat ja kihistame etteastete üle naerda xd.
Koolist veidi, käin Marianne-Weber-Gymnasiumis, lühendatult MWG (rivaalkooliks on siin EKG ja kahe kooli vahel on kõva raevutsemine/võistlus). Koolis käin koolibussiga, hommikuti pean isegi korraks ümber istuma. Esimene tund algab 7.40 ja päevad lõpevad 13.00/15.25/17.00. Oleneb nädalatest, siin on kahtlane A ja B nädalate süsteem, kus sul on erinevad tunnid. Näiteks A-nädalal on sul teisipäeviti topeltmuusika, siis B-nädalal hoopis topeltbioloogia.
Õpin 11.klassis, nende mõistes on see gümnaasiumi esimene klass ehk Q1 (neil on esimesed 10 aastat kohustuslikud). Kuid kooliprogramm on suhteliselt sama, mul on hetkel samad teemad, mis Eesti 11.klassis. Gümnaasiumis on siin kursustesüsteem, seega mul otsest klassi ei ole ja kõik tunnid on erinevate inimestega (vanused varieeruvad 16-18-aastasteni). Tunnid kestavad 45 minutit, enamasti on paaristunnid koos 5-minutilise pausiga. Kahe ainetunni vahel on 10/15/20-minutiline vahetund (hommikul on pikemad pausid), enamasti selleks, et saaksid klassi või koolimaja vahetada *neid on lausa 3*. Pikematel päevadel on sul 5. tund vaba ja nad kutsuvad seda Nachmittagspause, siis saavad gümnasistid linna minna ja väikesed oma lunchboxidest süüa nosida. Sooja toitu siin ei anta, on võimalik väga kalli raha eest võileibu osta, aga seda keegi väga ei tee. Kõigil on oma söök/jook kaasas. Lisaks su lunchboxile on sul koolikotis ka õpikud, mis on keskmiselt 400lk paksud (minu 10. klassi saksa keele kursuse õpik on 700 lk) *jah, saksa keelt õpin nii 10. kui ka 11. klassiga*
Tunniplaan mul lasti põhimõtteliselt ise teha, ma pidin ütlema, mis ained mulle meeldivad ja need mulle ka anti. Hindeid ma korralikult ei saa ja ma pole enamikes klassinimekirjadeski, aga arvestustöid üritan mingis mahus kaasa teha (nii palju kui ma olen saksakeelsest 11.klassi materjalidest aru saanud :))) *90% tunnis räägitust mul pole aimugi* Ja ega see õpetajate käekiri väga kaasa ei aita, sest see on kohutav ja tahvlilt maha kirjutada on pea võimatu.
Tunnid on ülesehitatud aruteludele, sealjuures absoluutselt kõik õpilased võtavad tunnist osa ja tõstavad usinalt kätt. Selles osas ma tunnen end veidi halvasti, sest enamasti ma ei saa küsimusestki aru. Aga kui saan ja vastust tean, siis ma lihtsalt ei oska end veel saksa keeles väljendada (Eriti kui tegemist on bioloogia oskussõnavaraga). Kui Eestis on nö kirjutamata reegel "kui kindlalt ei tea, ära ütle" või "hoia suu kinni, näed targem välja" - siin on ristivastupidi. Huvitav!
Enamasti on kursusel 15-22 inimest ja tund on vaikne ja rahulik. Õpikeskkond on väga hea ja esitlemistel/ette lugemisel või lihtsalt väga hea vastuse korral, koputatakse esitleja tunnustamiseks õrnalt laudadele.
Õhkkond koolis on väga mugav, õpetajad istuvad laudadel, kui tundi läbi viivad ja suhtlevad õpilastega vabalt. Kooliriietuse suhtes mingeid piiranguid pole - käi dressides või miniseeliku/nabapluusiga, sinu enda otsustada. Samuti pole siin garderoobe, nii et käid koolis samade jalanõudega ja riietega, millega õues (ja nii aastaringi). Kõigil on telefonid keelatud (7.40-17.00) ja neid vist korjatakse kuhugi ruumi isegi, aga ma ei saanud nendest reeglitest nii täpselt aru ja see vist ei olegi nii tähtis, sest keegi pole mulle midagi ütlema tulnud veel.
Ja Saksamaa pidi arenenud riik kui Eesti olema, aga ma olen vist ainult kahes klassiruumis arvutit näinud (nad kasutavad neid irl projektoreid valgustitega hahah ma ei tea, kuidas neid kutsutakse) ja selline asi nagu ekool neil puudub. Päevikud koduste töödega, paberil hinded, kodused tööd prindid välja ja pead nädala alguses õpetajale viima, puudumiste jaoks on eraldi vihik ja pead igale õpetajale seda näitama, kui puudunud oled (alla 18-aastase vanem peab kirjutama vabanduse ja kui sa oled 18+, siis pead iseendale vabanduse kirjutama...)
Saksamaa on väga-väga multikultuurne, minu kursustel on inimesi juurtega Vietnamist, Venemaalt, Poolast, Türgist, Lõuna-Aafrikast jne.
Trennist nii palju, et mängin võrku edasi, käisin korra ka korvpallis (treener on hea sõber that's why) ja käsipalli vaatamas. Võrgus olen mixed treeningus, nii et 18-25-aastased naised/mehed peale minu + treenerid mängivad ka kaasa. Esmaspäeviti olen 3h (2 treeningut, millest esimest võtan kui soojendust) ja nüüd hakkan neljapäeviti oma linna klubiga ka käima.
Võibolla mainiks veel seda, et ma olen nüüd ülelinna kuulus (väga paljud arvasid alguses, et ma olen Venemaalt või Islandilt, ma ei tea miks), kohtusin linnapeaga ja minu pilt ja artikkel ilmus kolmes ajalehes :)
Lõpetuseks, mu elu on suht mess hetkel, aga väga tore on :D
See tuli küll nüüd üks puder ja kapsad ja aega võttis kah. Aga valmis sai!
Jah. Aitäh :D
Btw, terve postitus on kirja pandud 3 nädala vältel koolitundides, kus ma olin alla andnud üritamast aru saada, mis toimub :)
Veidi pilte ka
See postitus tuleb kaunispikk, nii et haarake varakult popkorni järele, ma üritan nüüd kõik korraga ära rääkida. (Sisaldab väga palju imelikke funfacte, mis võibolla lugedes nii funid ei tundu)
Iseenda arust elan päris suure linna lähedal, kuid Saksamaa mõistes on see ikka paras maakoht (Lemgos elab 40 000 inimest). See on üks imeilus hansalinn, nii et meenutab Tallinna vanalinna ning 90% linnatänavatest on väga kitsad ja ühesuunalised. Parkimiskohti on meeletult vähe, aga eraparklad ei maksa siin peaaegu midagi. Ja sakslased vist ei oska tuledega sõita, sest päevasel ajal pole ühelgi vanemal autol tulesid peal.
Aga tegelikult elan hoopis Lemgo ühes ?eeslinnas? Kirchheide-s. Asume keset põlde ja metsi ning siit avaneb imeline vaade kilomeetrite kaugusele, paljud talud on loomadega ja lambaid/hobuseid on igalpool!! (Hobune - Pferd, selle sõna välja hääldamine võttis mul umbes 4 päeva...)
Suhteliselt naljakas on mulle see, et kõik teavad oma naabruskonnas kõiki. Sõbrad, tuttavad tulevad lihtsalt ukse taha, istuvad pererahvaga maha ja joovad õlut/kohvi. Kuskil pool tundi. Ja selline asi kordub erinevate inimestega päevas 2/3 korda, nädalavahetusel ehk rohkemgi.
Minu pere on supertore, nende inglise keel ja minu saksa keel on selle 4 nädalaga, mil ma peres olen olnud, väga palju paranenud. Vanemate ja vanavanematega saan väga hästi läbi ja õnneks meeldin ma oma õdedele ka *olen kõige tahetum mängukaaslane ja uhke selle üle*
Minu pere - nagu tüüpiline eesti pere, ema range, aga hea sõber, isa natuke totaka huumorimeelega. Ainult positiivne! Ka siin peres on palju kirjutamata reegleid (nagu YFU seminaril räägiti ja nagu igas peres on), zum Beispiel *näiteks* tuleb kõikide tubade uksed alati kinni hoida. Ja aknaid ei tasu ka lahti hoida, sest siin pidavat rusikasuurused mustad ämblikud olema. (Õnneks! Ma pole veel ühtegi näinud) (update - nägin, ja rohkem ei taha näha ugh) *hoiab järgmised 10 kuud oma akna kinni*
Toidu osas niipalju, et mul on tunne, et ma otseses mõttes veeren tagasi Eestisse. Ütlesin neile kunagi ammu Messengeri chatis, et me ei söö kodus väga võileibu. Ja nad mäletasid seda! Mul ei ole olnud ühtegi päeva, kus mul ei oleks olnud võimalust 3 korda päevas sooja toitu saada. Õhtuti kui sööme perega koos, siis võtame enne söögiga alustamist kõik käest kinni ja minu 3-aastane õde laulab: "Piip-piip-piip, wir haben (uns) alle Lieb, Guten Appetit!" Vanavanemate juures süües on ka ühe korra söögipalvet loetud. Alati, kui pakutakse midagi uut ja seda proovides see mind ei isuta, on mu pere sellega täiesti okei. (Näitena - siin süüakse klimpe nagu kartuleid, pole minu teema) (Ja šnitslid on popid!)
Samuti, nüüd kooliõhtutel kui ma üritan midagi oma 11.klassi?! matemaatikast või füüsikast aru saada, toob ema mulle tuppa kausitäie tumedat šokolaadi või muud magust ja klaasi õunamahla/pudeli vett. Niiiii mõnuus!! :)
Ja nad mõistavad seda, kui mul mõnikord veidi kehvem tuju on ja lõbustavad mind siis, nad lubavad mul magada nii palju kui ma vajan/tahan (ja seda ma teen palju!). Ühesõnaga, kodus on väga tore olla. Ja saksa keel on ka mõnusaks muutunud, enam ei väsita nii hullult ja kui muusika kuulamine ära tüütab, siis panen telekast RTLi peale. Saksa keel on ilus keel! Iga laupäev vaatame emaga Saksa talendishowd ja sööme pitsat/küpsiseid/muud head paremat ja kihistame etteastete üle naerda xd.
Koolist veidi, käin Marianne-Weber-Gymnasiumis, lühendatult MWG (rivaalkooliks on siin EKG ja kahe kooli vahel on kõva raevutsemine/võistlus). Koolis käin koolibussiga, hommikuti pean isegi korraks ümber istuma. Esimene tund algab 7.40 ja päevad lõpevad 13.00/15.25/17.00. Oleneb nädalatest, siin on kahtlane A ja B nädalate süsteem, kus sul on erinevad tunnid. Näiteks A-nädalal on sul teisipäeviti topeltmuusika, siis B-nädalal hoopis topeltbioloogia.
Õpin 11.klassis, nende mõistes on see gümnaasiumi esimene klass ehk Q1 (neil on esimesed 10 aastat kohustuslikud). Kuid kooliprogramm on suhteliselt sama, mul on hetkel samad teemad, mis Eesti 11.klassis. Gümnaasiumis on siin kursustesüsteem, seega mul otsest klassi ei ole ja kõik tunnid on erinevate inimestega (vanused varieeruvad 16-18-aastasteni). Tunnid kestavad 45 minutit, enamasti on paaristunnid koos 5-minutilise pausiga. Kahe ainetunni vahel on 10/15/20-minutiline vahetund (hommikul on pikemad pausid), enamasti selleks, et saaksid klassi või koolimaja vahetada *neid on lausa 3*. Pikematel päevadel on sul 5. tund vaba ja nad kutsuvad seda Nachmittagspause, siis saavad gümnasistid linna minna ja väikesed oma lunchboxidest süüa nosida. Sooja toitu siin ei anta, on võimalik väga kalli raha eest võileibu osta, aga seda keegi väga ei tee. Kõigil on oma söök/jook kaasas. Lisaks su lunchboxile on sul koolikotis ka õpikud, mis on keskmiselt 400lk paksud (minu 10. klassi saksa keele kursuse õpik on 700 lk) *jah, saksa keelt õpin nii 10. kui ka 11. klassiga*
Tunniplaan mul lasti põhimõtteliselt ise teha, ma pidin ütlema, mis ained mulle meeldivad ja need mulle ka anti. Hindeid ma korralikult ei saa ja ma pole enamikes klassinimekirjadeski, aga arvestustöid üritan mingis mahus kaasa teha (nii palju kui ma olen saksakeelsest 11.klassi materjalidest aru saanud :))) *90% tunnis räägitust mul pole aimugi* Ja ega see õpetajate käekiri väga kaasa ei aita, sest see on kohutav ja tahvlilt maha kirjutada on pea võimatu.
Tunnid on ülesehitatud aruteludele, sealjuures absoluutselt kõik õpilased võtavad tunnist osa ja tõstavad usinalt kätt. Selles osas ma tunnen end veidi halvasti, sest enamasti ma ei saa küsimusestki aru. Aga kui saan ja vastust tean, siis ma lihtsalt ei oska end veel saksa keeles väljendada (Eriti kui tegemist on bioloogia oskussõnavaraga). Kui Eestis on nö kirjutamata reegel "kui kindlalt ei tea, ära ütle" või "hoia suu kinni, näed targem välja" - siin on ristivastupidi. Huvitav!
Enamasti on kursusel 15-22 inimest ja tund on vaikne ja rahulik. Õpikeskkond on väga hea ja esitlemistel/ette lugemisel või lihtsalt väga hea vastuse korral, koputatakse esitleja tunnustamiseks õrnalt laudadele.
Õhkkond koolis on väga mugav, õpetajad istuvad laudadel, kui tundi läbi viivad ja suhtlevad õpilastega vabalt. Kooliriietuse suhtes mingeid piiranguid pole - käi dressides või miniseeliku/nabapluusiga, sinu enda otsustada. Samuti pole siin garderoobe, nii et käid koolis samade jalanõudega ja riietega, millega õues (ja nii aastaringi). Kõigil on telefonid keelatud (7.40-17.00) ja neid vist korjatakse kuhugi ruumi isegi, aga ma ei saanud nendest reeglitest nii täpselt aru ja see vist ei olegi nii tähtis, sest keegi pole mulle midagi ütlema tulnud veel.
Ja Saksamaa pidi arenenud riik kui Eesti olema, aga ma olen vist ainult kahes klassiruumis arvutit näinud (nad kasutavad neid irl projektoreid valgustitega hahah ma ei tea, kuidas neid kutsutakse) ja selline asi nagu ekool neil puudub. Päevikud koduste töödega, paberil hinded, kodused tööd prindid välja ja pead nädala alguses õpetajale viima, puudumiste jaoks on eraldi vihik ja pead igale õpetajale seda näitama, kui puudunud oled (alla 18-aastase vanem peab kirjutama vabanduse ja kui sa oled 18+, siis pead iseendale vabanduse kirjutama...)
Saksamaa on väga-väga multikultuurne, minu kursustel on inimesi juurtega Vietnamist, Venemaalt, Poolast, Türgist, Lõuna-Aafrikast jne.
Trennist nii palju, et mängin võrku edasi, käisin korra ka korvpallis (treener on hea sõber that's why) ja käsipalli vaatamas. Võrgus olen mixed treeningus, nii et 18-25-aastased naised/mehed peale minu + treenerid mängivad ka kaasa. Esmaspäeviti olen 3h (2 treeningut, millest esimest võtan kui soojendust) ja nüüd hakkan neljapäeviti oma linna klubiga ka käima.
Võibolla mainiks veel seda, et ma olen nüüd ülelinna kuulus (väga paljud arvasid alguses, et ma olen Venemaalt või Islandilt, ma ei tea miks), kohtusin linnapeaga ja minu pilt ja artikkel ilmus kolmes ajalehes :)
Lõpetuseks, mu elu on suht mess hetkel, aga väga tore on :D
See tuli küll nüüd üks puder ja kapsad ja aega võttis kah. Aga valmis sai!
Jah. Aitäh :D
Btw, terve postitus on kirja pandud 3 nädala vältel koolitundides, kus ma olin alla andnud üritamast aru saada, mis toimub :)
Veidi pilte ka
Kommentaarid
Postita kommentaar