Vahetusaasta?!

Ma istusin lennukisse eelmisel pühapäeval kl 13.15 ja jõudsin kohale 14.05 Saksa aja järgi. Sealt mu seiklus alguse sai. Vabandan, et alles 9 päeva hiljem blogiposti kirjutan, nimelt olen iga vaba hetke magamiseks võtnud... Vahetusaasta algas saksakeelse aasta alguse seminariga "OWO" Lauenburgis. Väljavõtteid mu päevikust seminari kohta: 12.august Istun lennukis, can't believe it. Miski ei tundu veider, kas see on imelik? Läheks nagu lihtsalt üksinda reisile, seiklusi otsima. Miks see nii loomulik tundub?! Lugesin kõik kingid/kaardid läbi. Tunnistan ausalt, kui lennujaamas pisaraid ei poetanud, siis siin vasakust silmast üks tuli. Aga see oli õnnepisar, et te mul olemas olete, mitte selline, et me nüüd pikalt ei näe. Arvasin, et see päev tuleb emotsionaalsem, aga äkki ma ei ole veel aru saanud, mis toimub. Ja nüüd minu lemmikmõte sellest hetkest: "Jah, ma lähen, ülitore, et ma lähen, aga las ma nüüd lähen. See on minu aasta, minu aasta kasvada ja areneda. Min

Hey, i'm back, valgustan teid veidi. Juba täna ma lendan ära, ebareaalne. Kui aus olla, siis viimased 3 päeva on olnud piin. Kogu oma elu ära mahutada ühte kohvrisse on võimatu. Pidin kaasa võtma vaid lemmikutest lemmikumad ja imestasin, kui kiindunud saab olla riietesse, raamatutesse ja nipsasjadesse, mida ma tegelikult ei vaja. See stress on meeletu, mis selle pakkimisega kaasas käis. Enesele teadmata käisin ringi pahuralt ja turtsudes, selle asemel, et Eestist viimast võtta. Peas on tuhat mõtet korraga ja midagi ära unustada ka ei tohi. Aga nüüd on hea olla, et kõik viimaks kokku sai. Mina, oma 22- ja 8-kiloste kaaslastega, võime nüüd teele asuda. Kõikidele vahetusõpilastele tuntud mure - mida kinkida perele? Painas mind ka päris tükk aega. Ma ju tegelikult ei tunne neid inimesi... Veel. Käisin Eesti disaini poode läbi kuni leidsin, mida otsisin. Samuti panin täna hommikul teele paki Eesti toiduga, mis peaks enamvähem 6 päeva pärast pereni jõudma, samal päeval jõuan ka mina ne